Uskumuste puuris
- Kuidas hingad nõnda mõtled, kuidas mõtled nõnda hingad
- Usalda Elu ja elu usaldab Sind
- Vaikuse taga on alati rahulolu.
- Meeli- ja tundeid ülendava tee kogemust soovides www.yogitea.ee
- Kui sa ei norska siis see ei tähenda veel, et sa oled ärganud
- Kõik mida püüad kontrollida, hakkab tegelikult kontrollima sind ennast. Lapsed, raha, alluvad… Mõtiskle ennem kui tahad saada kontrolli elu üle…
- Me oleme mis me valime olla, miks mitte valida “olla mina ise”
- Armastuse väravad avanevad ainult seestpoolt
Uskumuste puuris
Uurinud viimased 30 aastat inimmotivatsiooni, olen jõudnud arusaamale, et me kõik paneme end tahtmatult puuri ehk alateadlikku orjusesse. Keegi ei ole pidanud seda pidurdavaks tegevuseks meie liigi säilimise seisukohalt. Ma räägin kinnistunud uskumustest, mille järgi me elame. Loomulikult on olemas mitmeid new age rühmitusi, mis tegelevad “negatiivsete” uskumuste avastamisega, et muuta need “positiivseteks”, tajumata, et neid juhtiva uue dogma raskus surub neid täpselt samamoodi maadligi.Kergem on seda mõista, kui vaatleme väärtushinnanguid. Mis on need kolm kõrgeimat väärtust, mida kõik inimesed oma elus otsivad? Kas nõustud, et nendeks on armastus, õnn ja vabadus? Kui ma räägin vabadusest, siis mõtlen ma selle all vabadust tegutseda vastavalt oma soovidele, olles teistega kooskõlas ja vaba valust, türanniast ja orjusest. Armastus, rõõm ja vabadus on meie loomulik olek – see, kes me oleme siis, kui oleme täielikult kohal kõigis oma elu aspektides. Selle kogemiseks ei ole vaja mingeid uskumusi, kuigi paljud väidavad vastupidist.Jah, me kõik tahame neid asju, kuid pideva seisundina saavutab seda oma elu jooksul vähem kui 5% inimkonnast. Seega ei õnnestu 95% inimestel avastada oma tõeline olemus. Miks see nii on? Mis takistab meil alateadlikult oma täit potentsiaali välja elamast? Põhjus peitub meie esimese seitsme aasta kasvatuses, meie häälestusperioodis, vanemate, õpetajate, religiooni, hariduse ja kogu ühiskonna tohutus mõjus. Ma räägin uskumuste ja veendumuste sisemisest puurist, mis meie elusid juhib.Miks kujutavad uskumused endast puuri? Sest iga veendumus, olgu see nii positiivne kui tahes, pitsitab meie mõtted, tunded ja käitumise antud uskumuse piiridesse. Kas on võimalik tegutseda vastupidiselt oma kindlatele tõekspidamistele? Minu uurimus näitab, et alati on vastus “ei”. Ainsaks erandiks on eluohtlikud olukorrad, kus tõeline füüsiline oht käivitab meie loomupärase põgene/võitle sündroomi (sisemine hirmu/ellujäämise mehhanism), kaaludes üle meie uskumused. Mis tõestab veelgi enam, et uskumused on vaid illusioon.Seega, kui see on tõesti nii, et me ei suuda tavaolukorras tegutseda väljaspool oma veendumusi ja uskumusi, siis see ju tähendab, et ka kõige väikseim ja süütuim uskumus takistab meil kogemast vabaduse tõelist tähendust.
Isegi armastust, õnne ja vabadust puudutavad uskumused kujutavad tõenäoliselt järjekordset puuri.
Praeguses hetkes uskumusi ei eksisteeri. Siin ja praegu on vaid puhas teadlikkus. See tähendab, et uskumused saavad eksisteerida vaid illusioonis, väljaspool praegust hetke. Enamik inimesi, kes on praktiseerinud meditatsiooni rohkem kui aasta võivad seda kinnitada, sest nad kogevad üha enam praeguses hetkes olemist.See on šokeeriv tõde arvestades, et kogu tsivilisatsiooni struktuur põhineb uskumustel, mis on võtnud endale filosoofia, religiooni, hariduse, poliitika, majanduse ja ka osaliselt teaduse vormi. Nii vähe on arusaamasid või motivatsioone, mille aluseks ei ole mõni uskumus. Tegelikult on uskumustevaba elu enamikele inimestele tundmatu ja kujuteldamatu, ilmselt samale 95 %-le, kes ei koge kunagi oma elu jooksul armastust, rõõmu ja vabadust kui pidevat seisundit, ega teosta sellega oma täit potentsiaali.Uskumused jaotavad inimesed kindlatesse gruppidesse. Uskumused eristavad inimesi ning on seega vastandiks ühtsusele, mis on tingimusteta armastuse aluseks.Uskumuse järgimine tähendab vabaduse puudumist. Paljud inimesed, kes kuuluvad mõnda religiooni, peavad end “uskujateks”. Nad ei näe tegelikkust, sest nende uskumus takistab vaadet. Loomulikult kutsuvad nad oma uskumust tegelikkuseks või tõeks. Huvitav, et täiesti vastupidiste veendumustega inimesed väidavad täpselt sama. Iisraeli ja Palestiina konflikt on selle drastiliseks näiteks. Veelgi enam, kui sa ei järgi konkreetset uskumuste kogumit, peetakse sind vähemväärtuslikuks või rumalaks ning suure tõenäosusega lõpetad põrgus või pead kogema lõppematuid kannatusi. Seepärast kasvavad ühe sekti inimesed üles vihates vastassekti inimesi või neid, kes ei tundu nendega nõustuvat (ususõdade algpõhjus). Kuid mis peitub vihkamise taga? Ilmselt hirm. Vihkamine pole midagi muud kui hirmul põhinev raev. Juba maast madalast on pealesurutud uskumuste kaudu õpetatud nendele inimestele vihkamist. Koos uksumuste süsteemiga sünnib hirm, mis viib paratamatult konfliktini.Rahvusvaheline konflikt on eralduda soovivate üksikindiviidide väikeste konfliktide kogum. Uskumused on peamiseks põhjuseks, miks inimese enda psüühika sisemiselt lõhestub. Usk headusesse ja kurjusesse satub ühel hetkel paratamatult konflikti ihade ja loomulike füüsiliste tungidega nagu seks, nälg ja mugavus. Kõik sõjad ajaloos on kujutanud endast ideoloogiate (uskumuste) konflikti. Iga neuroosi põhjustajaks on mõni vääruskumus.Enamik inimesi ei suuda hetkekski ette kujutada võimalust elada ilma uskumusteta ja ma ei ütle, et seda peaks tingimata tegema. Olen elanud enamus oma elust juhituna oma uskumuste poolt, kuni ma hakkasin kogema Praegust Hetke ning õige pea tegin šokeeriva avastuse. Ma märkasin, et olin kaotamas oma kõige sügavamaid veendumusi. Mul hakkas tekkima identiteedikriis. Kuid koos uskumustega hakkasid ka kaduma minu hirmud. Siit ma järeldasin, et iga uskumuse taga on hirm. Isegi armastuse uskumuse taga on hirm selle võimalikust kaotusest.Inimestele pakub uskumuste süsteemiga samastumine turvatunnet. Nad nimetavad end kristlasteks, muslimiteks, hindudeks või ateistideks. Nimetus ei kirjelda nende olemust, vaid pelgalt gruppi, millega end samastavad ja kellega jagavad samu uskumusi. Määravaks saab enamasti maailmajagu, kuhu inimene sünnib. Inimesed on nii mitmete asjadega samastunud, et nad ei tea enam, kes nad tegelikult on.Minu meetodite praktiseerijad ütlevad, et kui nende uskumused maha heidetakse, jääb neile rohkem võimalust vastata praegusele hetkele armastuse, rõõmu ning jah, ka vabadusega. Neid läbib puhtam teadlikkuse vorm, mis ei ole hägustatud illusoorsetest uskumustest, mis neid minevikus kinni hoidsid. Ning seda just uskumused teevadki – hoiavad meid mineviku vangis.Selles hetkes olemise vägi, nagu seda õpetab Integratiivne kohalolek ja Hingamisintegratsioon, ei tähenda uskumustest vabanemist, vaid protsessi, mis õpetab meid elama rohkem selles, mis on siin ja praegu. Seetõttu langevad iseenesest ära kõik illusioonid ja mineviku puurid, sest neid ei ole lihtsalt rohkem vaja. Ma ei õpeta mitte uskumustest lahti saamist, vaid lihtsalt nende täielikku teadvustamist nii nagu ka neid ümbritsevate tunnete ja käitumise teadvustamist ning arva ära, mis nendega siis juhtub? Jah, need haihtuvad iseenesest. Tulemuseks on see, mida me kõik kogu elu jooksul otsinud oleme – Armastus, Rõõm ja Vabadus.Missuguses puuris sina oled? Vaatle oma uskumusi – missugust lohutust ja turvatunnet need sulle pakuvad. Lohutuses ja turvatundes ei ole midagi halba, kuid mõtle sellele, et need võivad sul takistada elamast siin ja praegu ning avastamast oma tõelist olemust. Mida sa tahad – kas kindlustunnet ja lohutust või armastust, rõõmu ja vabadust?Mulle meeldib Gerry Spence’i ütlus: “Parem olgu minu vaim avatud uskumatuse kui suletud uskumuste poolt.”
Colin P. Sisson
